Täna nähtud telesaade ajas mul taas harja punaseks. Teemaks olid toidulisandid. Teema, millega nii füsioterapeudina kui treenerina kui ka eraisikuna palju kokku puutun. Üks osa saatest keskendus sellele, et toidulisandeid on turul väga palju ja nende üle ei teostata mingit kontrolli. See olekski võinud olla saate sisu. Paljud inimesed ei tea, et ostetud D-vitamiini purgis ei pruugi D-vitamiini ollagi. See, et toidulisandeid ei kontrollita, on täiesti kriminaalne. Seda just seetõttu, et toidulisandid on eluliselt vajalikud. Sama vajalikud kui ravimid. Ja laialdasemale inimestehulgale vajalikud kui ravimid. Seega peaksid toidulisandid olema range järelvalve all, et kui pensionär oma viimase raha eest ostab endale D-vitamiini ja kaltsiumi, ta ka saab nendest kasu. Saade aga rääkis sellest, et toidulisandeid polegi vaja...
Valeväiteid oli saates nii palju, et ei teagi, kust alustada. Esmalt räägiti, et C-vitamiini kasulikkus on põhimõtteliselt väljamõeldud. Et mingi kunagine valeinformatsioon (just nagu vaktsiinide ja autismi seos). C-vitamiini teaduslikult tõestatud toimet tõendavaid artikleid on meeletus koguses. Näiteks Carr & Rowe (2020) artikkel leidis, et C-vitamiin vähendab kriitiliselt haigete patsientide suremust koroonaviirusesse. Artiklist võib ka lugeda, kuidas C-vitamiini mõju kopsupõletikule ja sepsisele on uuritud juba dekaadide viisi. C-vitamiin vähendab nii haiguse raskusastet kui ka kulgu. Kim, Lim & Byun avaldasid 2020.aastal uuringu, milles tõestasid, et C-vitamiini ennetav tarbimine vähendas Korea sõdurite külmetushaigustesse haigestumist.
Kõige rohkem vihastas mind arsti väide, et D-vitamiini on vaja ainult alla 2-aastastele lastele rahhiidi ennetamiseks ning vanuritele osteoporoosi raviks. Seetõttu, et sellist asja väideti avalikus televisioonis tuntud saates ja veel arsti poolt, võib kaasa tuua väga tõsiseid ja kurbi tagajärgi. D-vitamiinil on nii palju kasulikke toimeid. Nii palju eluks hädavajalikke toimeid. Uuringuid selle tõestuseks on loendamatult palju. Näiteks Grant, Al Anouti & Moukayed (2020) leidsid, et D-vitamiin vähendab akuutse respiratoorse infektsiooni riski, paljude vähiliikide riski, 2.tüüpi diabeediriski, enneaegse surma, rasedus- ja sünniriske. Tegelikult on neid haiguseid, mida D-vitamiini tarbimine ennetab, palju-palju rohkem. Teadusartiklis tuleb välja, et paljude haiguste ennetamiseks tuleks tarbida umbes 4000 ühikut päevas (Eestis on ametlik soovitus tarbida 400 ühikut päevas). Teadusartiklites leiduva soovitatava koguse saab tarbides päevas näiteks 800 grammi lõhet või 60-70 muna või 10 liitrit rikastatud piima või 12,5 kilo rikastatud jogurtit!!! Keegi ei suuda ju sellist kogust igapäevaselt ära süüa! Seetõttu toidulisandeid tarbitaksegi!!! Synlabi lehelt võib lugeda, et 75% eestlastest kannatab D-vitamiini puuduse all.
Siis oli väide, et toidulisand võib soovitu asemel sisaldada hoopis näiteks antibiootikume. See pole muidugi 100% välistatud, aga selline väide on siiski meelevaldne. Keegi ei hakka D-vitamiini asemel panema kapslisse antibiootikume. Firmad üritavad ikka raha teenida, mitte kaotada. Enamasti saavad tarbijad lihtsalt nn tühja tableti, kus toimeaine puudub. Keegi ei hakka tarbijale võileivahinna eest stereoide jms pakkuma. See, et kaalu langetavad ja potentsi tõstvad toidulisandid võivad ei tea mida sisaldada, ei puutugi asjasse, sest täie mõistusega inimene ei ostagi selliseid toidulisandeid. Kui oleks olemas kaalu langetav toidulisand, oleks see murdosa sekundiga kogu maailmast otsas ja poleks enam olemas ülekaalulisi inimesi jne. Kui oleks potentsi tõstev toidulisand, ei käiks mustal turul Viagra äri. Seega ma üldse ei puuduta mitterealistlike toidulisandite teemat. Samuti ei soovita ma tarbida umbmääraseid toidulisandeid - näiteks väsimust peletav toidulisand. Kui inimesel on väsimus, siis tuleb Synlabis teha vereanalüüs ja välja selgitada, millest on organismis puudus. Ja siis vastavalt seda toidulisandit osta ning kolme kuu pärast uuesti testida. Selle järgi saab aru, kas antud firma toidulisandis on sees vajalikus koguses toidulisandit. Võib juhtuda, et tuleb järgi proovida 10 D-vitamiini, enne kui leiate sellise, mis päriselt ka D-vitamiini taset tõstab. Ehk siit siis minu soovitus: toidulisandi tarbimise aluseks peab olema vereproov/uuring. Toidulisandi tõhususe kontrollimiseks soovitan 3 kuu pärast teha uuesti vereproovi/uuringu.
Samuti vihastas mind fakt, et just nagu Eestis soovitatav D-vitamiini miinimumväärtus (75 nmol/l) oleks ebanormaalselt kõrge. Tegelikkuses peaks tase olema ikka tunduvalt kõrgem, et inimene terve oleks. Näiteks Sekel jt (2020) lugesid oma D-vitamiini uuringus väärtust alla 75 nmol/l ebapiisavaks, 75-125 oli piisav tase ja rohkem kui 125 nmol/l oli optimaalne tase. Seega ei saa kuidagi rõõmustada, kui tase on 75. Arst aga väitis, et muretsema tuleks hakata alles siis, kui D-vitamiini tase on alla 30!!!
Magneesiumi toidulisand laideti maha seetõttu, et paljud magneesiumi toidulisandid sisaldavad selle valet vormi!!! Kas see on siis põhjendus, miks ei peaks antud toidulisandit võtma?!! Loomulikult mitte! Füsioterapeudina näen, et magneesiumipuudus piinab nii paljusid inimesi. Olen alati inimestele südamele pannud, et kui varbad tõmbuvad krampi, siis ei peaks seda võtma kergekäeliselt, sest see tähedab seda, et ka süda on magneesiumipuuduses. Loomulikult tuleb osta selline toidulisand, mis päriselt ka toimib. Näiteks magneesiumit omastab organism naha kaudu 10 korda paremini kui tablettide kujul. Seega kõige parem oleks tablettidele eelistada hoopis õlispreid või, veel parem, teha jalavanne. Ka D-vitamiini puhul tuleks jälgida, et D-vitamiini tarbitaks õli kujul, mitte tablettidena.
Siis naeruvääristati tuntud Eesti tootja taimeteed - naistepuna. Kes on vähegi meditsiini õppinud, teab, et naistepunal on mitmeid koostoimeid teiste ravimitega. Kas see teeb selle tee mittetoimivaks??? Vähetõhusaks toidulisandiks?? Vastupidi ju! Naistepuna on väga tõhus taimetee, mille tarvitamisel peab olema väga ettevaatlik, sest sel on ravimitega koostoimed. Jällegi, tavaliselt ükski taimetee päris ravimit ei asenda, kuid taimeteed pakuvad väga head toetavat ravi. Näiteks gripitee paneb korralikult higistama jne.
Ma toon ka enda elust näiteid toidulisandite tarvitamise kohta. Minu kasupojal avastas spordiarst, et tema EKG oli ebanormaalne. Spordiarst testis tema ferritiini ja D-vitamiini. Mõlemad olid liiga madalad. Kusjuures ferritiin oli normi piirides, kuid arst ütles, et tegelikult vajab organism märksa kõrgemat taset kui nõutav alumine norm. Määras toidulisandid. 3 kuu pärast tehti uued vereanalüüsid ja EKG. Ferritiin ja D-vitamiin olid normis ja EKG oli ka korras. 9 aastat tagasi oli see minu jaoks silmiavav kogemus - toidulisandid võivad muuta EKG-d!
Rasedana läks ka minu hemoglobiin allapoole tavainimese normi. Kuigi see ei läinud alla rasedate normi, siis füsioterapeudina teadsin, et rasedana vajan veelgi enam rauda kui mitterasedana. Seega see väide, et rasedate puhul on okei, kui hemoglobiin on madal, ei mõjunud mulle usutavana. Hakkasin võtma Nõgeli Superrauda. 13 päevaga läks mu normist allpool olnud hemoglobiini tase tagasi raseduseelsele tasemele!!! Ma olin rohkem kui üllatunud. See oli lausa imede valdkonda kuuluv. Ja see ei olnud ühekordne vereproovi eksimus. Mulle tehti veel vereproove ja tõesti, mu hemoglobiin oli enne keisrilõiget veidi parem kui enne rasedust. Paranesid ka kõik muud rauaga seotud näitajad.
Mingi hetk tekkis mul probleeme hämaras nägemisega. Mulle teostati silma elektrofüsioloogilised uuringud. Silmaarst ütles, et kepikeste arv on vähenenud. Mingit ravi sellele ei ole. Küsisin silmaarstilt, et ehk on mingi toidulisand, mida võiksin võtta. Ta soovitas luteiini sisaldavat toidulisandit. Ta ütles, et mingid garantiid ei ole. Et mõned uuringud on leidnud, et võib olla mingi kasu, mõned uuringu aga väidavad, et kasu pole. Mul polnud midagi kaotada. Hakkasin võtma Visiogen toidulisandit. Võtsin seda 6 kuud ja mulle tehti uued uuringud. Arst ütles, et mu silmade olukord on väga kõvasti paranenud. Antud toidulisand oli ainus muutus, mis viimase 6 kuuga toimunud oli. Võtan antud toidulisandit siiani ja kui see vahel otsa saab, hakkavad mu silmad kohe vett jooksma (mul on ka muid silmaprobleeme peale kepikeste arvu vähenemise).
Kuna rasedana tekkis mul südameravimi kõrvalmõju tõttu loote kasvupeetus, siis ma katkestasin südameravimi võtmise ja minu ainsaks õlekõrreks sai arsti poolt soovitatud viirpuutabletid - toidulisand. Ja ma elasingi selle raseduse üle nii, et mu südame tervis ning nii minu kui lapse tervis sõltus looduslikust toidulisandist. Ja see toimis.
Kokkuvõtvalt minu soovitused:
1. Ära osta kunagi toidulisandeid, mis lubavad imeasju - kaalulangus, potentsi tõstmine jms.
2. Toidulisandi võtmise aluseks olgu vereproov/ uuring.
3. Pärast kolme kuud tee uus vereproov/ uuring ja vastavalt sellele muuda kogust või firmat. Ehk et saates räägitud jutt, et toidulisandi efektiivsust pole kuidagi võimalik kontrollida, ei vasta tõele. Seda saab edukalt enda vereproovide järgi testida. Loomulikult ei näita see ära, kui palju toidulisand sisaldas igasuguseid mürke, kuid kahjulike ainete oht on ikka reeglina ainult nende nn imetoidulisandite puhul.
4. Võta toidulisandit õigel kujul (D-vitamiin õlina jms) ning küsi sõprade/tuttavate kogemusi erinevate firmade toidulisandite suhtes (paraku riik ju efektiivsust ei testi ja meile andmeid ei jaga).
5. Soovitan kõigil eestlastel võtta D-vitamiini ja testida oma D-vitamiini taset. 75 nmol/l kohta ei ole tulemus, millega rahul olla.
6. Toidulisandid ei imendu 100%-liselt. Seetõttu näemegi sageli toidulisandi purgi peal, et see ei moodusta päevasest soovitusest mitte 100%, vaid lausa 1250% vms. Natuke tuleb omada ka teadmisi, et millal ja kuidas toidulisandit võtta. Näiteks rauda tuleks võtta hommikul enne sööki. Söök ei tohiks sisaldada piimatooteid. Tavaline reegel toidulisandi võtmiseks on aga see, et seda tuleks võtta kõige suurema toidukorraga (tavaliselt õhtusöök) ja pärast sööki. Tavaliselt tuleb peale juua klaas puhast vett.
7. Kui tase on alla normi, siis normkogusega pole võimalik taset tõsta. Ehk kui D-vitamiin on 31 nmol/l, siis ei piisa, kui hakata iga päev võtma 400 ühikut päevas. Synlabi lehel on näiteks kirjas, et mis taseme juures kui palju peaks umbes lisaks tarbima.
8. On palju tervisemuresid, mille puhul toidulisanditest on suur kasu, mida inimene ei pruugi teada ja millest arstid ei pruugi rääkidagi. Näiteks on teaduslikult tõestatud B-vitamiini kasulik mõju karpaalkanali sündroomile.
9. Toidulisandid pole nõiaravimid. Näiteks ei maksa loota, et karpaalkanali sündroomi raske vormi korral asendavad B-vitamiinid operatsiooni. Toidulisandid on ikka abistamiseks ja toetamiseks ning reeglina nad ei asenda ravimeid.
10. Kui mingi toidulisand on sinu tuttaval tõestatult toiminud, siis ei taga see seda, et see sinu puhul kindlasti toimib, sest inimesed omastavad toidulisandeid erinevalt. Kui sõbral toimis, siis järelikult on hea toidulisand, kuid lihtsalt see ei imendu sinul nagu sinu sõbral. Kõikidel inimestel on oma eripärad. Näiteks mu sugulasel on ebatavaliselt kõrge kaaliumi tase. Minul on ebatavaliselt madal D-vitamiini tase. Isegi terve suvi päikese käes olles ja suurtes kogustes D-vitamiini võttes. Meil kõigil on oma eripärad. Mis ei tähenda, et näiteks madala D-vitamiini tasemega tuleb leppida. Ei, tuleb ikka võidelda.
11. Kuigi toidulisandid on reeglina ohutud (ma ei räägi nn imetoidulisanditest) ja halvimal juhul seal pole sees pakendi peal kirjas olevat lisandit, siis on ka toidulisandeid, mille näidustuseta tarbimine võib tekitada kahju. Näiteks raud.
12. Kui saad mingit toidulisandit tarbides taseme normi, siis see ei tähenda, et mitte kunagi enam pole vaja toidulisandit võtta. See võib nii olla, aga ei pruugi. Näiteks laps hakkas edaspidi rohkem lihatooteid sööma ja ferritiini tase on nüüd alati normis olnud. Foolhappe tase aga saavutab tal mingi aeg pärast normiminemist taas madalseisu. Seetõttu tuleb teada enda nn kitsaskohti ja neid vähemalt kord aastas testida.
13. Toidulisandite tarbimine on paratamatu, sest erinevalt saates väidetust ei ole võimalik kõiki vajalikke aineid saada piisavas koguses vaid toidust. Isegi saates reklaamitud mahetoidust. Isegi kulla väärtusega rinnapiim ei sisalda kõike beebile vajalikku ja D-vitamiini tuleb juurde anda. Selleks, et aru saada, kui palju tuleb mingeid asju süüa, et vajalik kogus kätte saada, lugege uuesti seda D-vitamiini näidet ülalpool. Loomulikult tuleb silmas pidada, et toidus loomulikult sisalduvaid vitamiine ja mineraalaineid omastab organism paremini. Ehk nii ei jõua ka kuhugi, et söön 3x päevas kiirnuudleid ja võtan peoga toidulisandeid juurde. Päike jääb samuti parimaks D-vitamiini allikaks. Paraku pole aga isegi suvel Eestis piisavalt päikest. Kahjuks on liigsel päevitamisel ka negatiivsed toimed.
https://sites.google.com/view/lilianitrennid
FB: Liliani trennid
Kasutatud kirjandus:
Carr, A. C., & Rowe, S. (2020). The Emerging Role of Vitamin C in the Prevention and Treatment of COVID-19.
Grant, W. B., Al Anouti, F., & Moukayed, M. (2020). Targeted 25-hydroxyvitamin D concentration measurements and vitamin D 3 supplementation can have important patient and public health benefits. European journal of clinical nutrition, 74(3), 366-376.
Kim, T. K., Lim, H. R., & Byun, J. S. (2020). Vitamin C supplementation reduces the odds of developing a common cold in Republic of Korea Army recruits: randomised controlled trial. BMJ Mil Health.
Sekel, N. M., Gallo, S., Fields, J., Jagim, A. R., Wagner, T., & Jones, M. T. (2020). The effects of cholecalciferol supplementation on vitamin D status among a diverse population of collegiate basketball athletes: a quasi-experimental trial. Nutrients, 12(2), 370.
https://minu.synlab.ee/kas-sinu-organismis-on-piisavalt-d-vitamiini
