Eilses telesaates räägiti paljajalujalatsitest. Saatest jäi kõlama palju häid mõtteid, aga ka nii mõnedki asjad, mis on minu arvates valed. Mis ma siis arvan?
Lamenenud tallavõlvid, kukekannus, hallux valgus, sissevajunud hüppeliigesed jms probleemid võivad tõepoolest põhjustada nii põlve-, puusa-, selja-, isegi kaelavalu, rääkimata jalalabade endi vaevustest. Jalalabadest põhjustatud vaevused võivad põhjustada ka traumasid - näiteks hüppeliigeste väljaväänamine, põlvevigastused jms.
Esiteks tuleks paljajalujalanõudest rääkides eraldada beebid täiskasvanutest. Kui sul on sündimas laps, siis saab kõike õigesti teha. Mida sündiva lapse puhul silmas pidada?
1. Kõige tähtsam: last ei tohi seisma võtta enne, kui ta ise seista suudab. Last ei tohi enne seda ka hüpitada. On tavapärane, et paarikuist imikut pannakse oma jalgade peale seisma ja teda hüpitatakse - seda ei tohi teha! Last ei tohi kõnnitada enne, kui ta ise kõndima hakkab. On tavapärane, et lapsel võetakse kätest kinni, et ta hakkaks kõndima - seda ei tohi teha! Lapsele ei tohi muretseda kõndimise jms abivahendeid - kõndimistool; kiik, kus beebi ise jalgadega endale hoogu teeb jne. Nende asjade ostmine on emade jaoks lausa ühiskondlik norm, aga neid ei tohi osta! Beebit ei tohi ka istuma panna enne, kui ta iseseisvalt istuda suudab. Last ei tohi enne kuuendat elukuud panna ka toestatult püstisesse asendisse istuma - kärru, söögitooli jne. Kui enne kuuendat kuud on vaja beebile anda lisatoitu, tuleb seda teha lamamistoolis, kus beebi selg säilitab kumera asendi ja on toestatud. Samuti ei tohi beebisid panna suurematele lastele mõeldud lastevankrisse püstiselt istuma. Beebit võib meelitada (ja mingi hetk peabki meelitama, kui areng jääb tavapärasest hilisemaks) seisma tulema ja kõndima (füsioterapeudid teavad ka, kuidas last selles vajadusel veidi abistada), kuid lapsevanemad last abistada ei tohiks. Samuti ei tohiks pakkuda abivahendeid. See on kõige-kõige-kõige tähtsam. Kui siin etapis millegagi eksida, siis tuleb lapsel terve elu võidelda erinevate terviseprobleemidega, mida põhjustavad lampjalad, sissevajunud hüppeliigesed jms. Siin etapis valestitehtu on parandatav vaid abivahenditega (tallatoed jms), paljajalujalatsid ja võimlemine hilisemas eas enam sel puhul ravivat efekti ei oma. Nimelt ei ole beebi hüppeliiges enne teatud iga veel valmis koormuseks. Kui koormust pakkuda varem kui keha valmis on, toimuvad pöördumatud muutused. Seetõttu ma räägingi lastest ja täiskasvanutest paljajalujalatsite kontekstis eraldi, sest täiskasvanud enam oma beebiaega muuta ei saa. Kui aga beebieas käituda õigesti, siis on kõik eeldused terveks eluks olemas.
2. Enne kui beebi hakkab kõndima, pole talle jalga vaja panna mingisuguseid spetsiaalseid jalanõusid. Beebile pannakse jalgade otsa vaid pehmeid sooje asju, et varbad õue minnes ei külmetaks. Kõik sokkide moodi pehmed asjad on okeid. Ükskõik kui paksud, peamine, et pehmed ja superpainduvad. Kui beebi hakkab kõndima, siis toas olgu ta paljajalu, külma põranda korral vajadusel sokkides. Õues kõndimiseks valida juba kõige esimesteks jalanõudeks paljajalujalatsid ja nii elu lõpuni.
3. Saatest jäi vähemalt mulle mulje, et kui hakatagi beebieast peale kandma paljajalujalatseid, siis ei olegi mingit võimalust, et lapsel areneb lampjalgsus, hüppeliigesed vajuvad sisse jms. See ei ole tõsi. Näiteks osad inimesed on geenide poolest hüpermobiilsed (superpainduvad). Neil on suur oht tallavõlvide lamenemiseks ja hüppeliigeste sissevajumiseks. Seetõttu tuleb last ikka füsioterapeudile enne kooli näidata, et võimalikult varakult arvastada kõrvalekalded normist. Füsioterapeut siis ütleb, mida tuleks kõrvalekalde puhul ette võtta.
4. Jälgige, et lapse paljajalujalatsid oleksid ALATI PARAJAD!!! Paljajalujalatsite kandmine võib kasu asemel kahju teha, kui need on liiga väikesed. Laste jalanõud olgu alati pigem õrnalt suuremad kui vähegi väikesed. Kui paljajalujalanõu on veidigi väike, kaotab kõik hea oma mõtte.
5. Pange laps trenni, kus ta on paljajalu või sokkides - akrobaatika, võimlemine, judo, tantsimine jne. Ehk siis negatiivne spordiala jalgade tervise mõistes on tüdrukute puhul võistlustants, alates varvaskingade kasutamise algusest ka ballett. Nii mõneski tantsutrennis sunnitakse lapsi kandma jalanõusid (mitte paljajalujalatseid, vaid sageli üsna ebaergonoomilisi jalanõusid; mitte ainult esinemistel, vaid sageli ka trennis). Sellistest treeninggruppidest võiks loobuda, kus laps peab trennis kandma jalanõusid, mis ei ole paljajalujalatsid või paljajalujalatsitega sarnastele tingimustele vastavad jalanõud.
Kui need viis punkti täita, peaks terved jalad kindlustatud olema.
Täiskasvanute puhul on aga hoopis teine lugu. Saatest jäi kõlama arvamus, et tuleks soetada paljajalujalatsid, teha jalgadele tugevdavaid harjutusi (aitäh, et saates see välja toodi) ja kaovad ära nii lampjalad kui ka hallux valgus. Paraku on see tõest üsna kaugel. Juba 7aastasel lapsel võib olla pöördumatult hilja, et piirduda vaid paljajalujalatsite soetamise ja harjutustega, et oma jalad nn korda teha. Nagu ma ülevalpool mainisin, jalgade tervisele pannakse alus beebieas. Kui seal on toimunud pöördumatud muutused, siis neid pelgalt paljajalujalatsite ning harjutustega muuta ei saa. Pöördumatuid muutusi tekitavad ka liiga väikesed või valed jalanõud. Näiteks olen näinud paljusid täiskasvanuid, kelle kõik probleemid on põhjustatud sellest, et nende vanemad ei märganud, et lapse jalanõud olid ammu väikseks jäänud. Kui saatejuht küsis, kas harjutusi tehes saab hallux valguse ära kaotada, siis füsioterapeut ütles, et loomulikult, nii nagu saab kõhulihaste harjutusi tehes kõhulihaseid tugevdada. See informatsioon oli lausvale. Kui tallavõlvid on lamenenud, siis neid ei saa tagasi normaalseks, ükskõik kui palju paljajalujalatseid kanda või harjutusi teha. Sama on hallux valgusega. Miks siis tehakse hallux valguse operatsioone, kui neid oleks võimalik parandada harjutustega? Paraku saab hallux valguse arengut harjutuste ja sobivate jalanõudega vaid peatada. Luulisi muutuseid ei ole võimalik harjutustega olematuks teha. Sama on lamenenud tallavõlvidega - edasist lamenemist saab peatada, samuti saab vähendada vaevuseid, kuid tagasi nn normaalseks neid enam puhtalt jalanõude väljavahetamise ja harjutustega ei saa. Seetõttu tulebki õige alus tervisele panna beebieas. Kui oled juba täiskasvanud, siis ei tasu ka lusikat nurka visata, sest õiged jalanõud ja harjutused on vajalikud ka edasise halvenemise peatamiseks. Millised on siis soovitused täiskasvanutele?
1.Käi jalgade koormusjaotuse analüüsil: https://www.kliinikum.ee/taastusravi/et/spordimeditsiin/teenused/2-uncategorised/101-jalgade-koormusjaotuse-analueues
See on tasuline analüüs, mida soovitan absoluutselt kõigile, kaasa arvatud lastele, kelle puhul ei ole järgitud ülaltoodud viite põhimõtet. Just seetõttu, et tavaliselt ülalsoovitatud beebide viite põhimõtet ei järgita ning jalgadele on tehtud juba pöördumatut kahju. Perearsti saatekirja korral on arsti visiiditasu odavam, analüüsi eest tuleb ikka täismahus maksta. See on uuring, kus tuleb nii paljajalu kui ka jalanõudes kõndida spetsiaalse kõnniraja peal. Arvuti arvestab välja, milline on sinu keharaskuse jaotumine igal ajahetkel. Selle järgi saab arst aru, milline on sinu tallavõlvide, varvaste ning hüppeliigeste seisukord ning kuidas sa oma keharaskust kõndides jaotad. Vajadusel kirjutatakse välja tallatoed, mida saadetakse tegema spetsiaalse füsioterapeudi juurde. Füsioterapeut näitab ette ka spetsiaalsed harjutused, mida antud probleemi korral peaks tegema. Sellised tallatoed on 100% individuaalsete vajaduste järgi tehtud. Mitte mingil juhul ei tohi tallatugesid osta poest/apteegist või tellida neid pelgalt ühe koha peal seismise põhjal tehtud uuringu alusel. Lapsed ja puudega inimesed saavad tallatugede pealt 90%list soodustust.
2. Kui tallatoed on määratud, tuleb neid kanda. Samuti tuleb teha spetsiaalseid harjutusi. Mõnikord on vaja ka hüppeliigest toestavaid jalanõusid. Kui kanda vaid spetsiaalseid jalanõusid/tallatugesid ja spetsiaalseid harjutusi mitte teha, võib kasu asemel kahju teha, sest antud abivahendid nõrgestavad jalalihaseid. Miks siis kanda spetsiaalseid jalanõusid/tallatugesid, kui nad jalalihaseid nõrgestavad? Sest jalgade õige asend ja teljelisus on tervise hoidmiseks hädavajalik. Mida suurem koormus, seda olulisem on õige teljelisus ja jalgade õige asend. Näiteks toas kõndides ei ole õige asend nii oluline kui matkal. Kõndises pole nii oluline kui jooksmisel jne. Seega, mida pikemale jalutuskäigule minna, seda olulisem on vajadusel toestada hüppeliigeseid/tallavõlve. Kui inimesel on hüppeliigesed sissevajunud, siis ta ei suuda joostes nende asendit teadlikult kontrollida. Seega on tallatugede/spetsiaalsete jalanõude kandmine koormusel vajalik. Et lihased veelgi nõrgemaks ei jääks, tuleb lisaks teha tugevdavaid harjutusi. Tallatugede kandmist tuleb harjutada järk-järgult.
3. Soetada paljajalujalatsid või paljajalujalatsite tingimustele vastavad tavajalanõud. Jah, ka tavalisest kingapoest saab paljajalujalatsite funktsiooni täitvaid jalanõusid osta. Ma olen kogu teadliku elu poest ostnud paljajalujalatsite tingimustele vastavaid jalanõusid. Mida siis jalanõude ostmisel silmas pidada?
- varbad ei tohi olla kokkusurutud ehk mitte mingil juhul soetada kolmnurkse ninaga jalanõusid (kui siis naistel pidulikul puhul paar korda aastas paar tundi kandmiseks)
- tald peab olema väga hästi painduv
- ei kontsadele (jällegi see paar korda aastas, paar tundi korraga erand naistele)
- jalanõu peaks jalas tunduma nagu suss
- jalanõus peaks olema veidi ruumi
- väldi igasuguseid moeröögatusi, kaasa arvatud imeleiutisi (näiteks kiikhobu tallaga saapad)
Kui on määratud tallatoed, soovitangi poes jalanõusid proovimas käia nii, et paned enne proovimist tallatoed jalanõu sisse.
4. Kodus kõnni paljajalu. Kui on külm, kasuta sokke. Sussid viska minema. Tööl/koolis istudes eemalda jalanõud.
5. Suvel kõnni aias paljajalu, jookse paljajalu liiva peal.
6. Paljajalujalanõusid harjuta järk-järgult. Mitte mingil juhul ei tohi lihtsalt jooksutosse minema visata ja minna vibram jalanõudega 10km jooksu tegema!!!!!
7. Enamik täiskasvanuid ei jõua kunagi sellisesse staadiumisse, kus nad võiksid vibramitega jooksma minna. Mõned aastad tagasi oli uudis, kuidas üks mustanahaline mees jooksis maratoni paljajalu läbi ja võitis. Seega, tõepoolest, ei ole mõtet kulutada tuhandeid eurosid kallite jalanõude peale. Tõepoolest, ka paljajalu saab kõva maa peal joosta. See on võimalik, aga tavainimene, kui neid beebide viite punkti pole järgitud, ei jõua kunagi sinnamaale, et saaks paljajalu maratoni joosta. Esiteks on vibramitega jooksmise eeltingimuseks see, et jalgade koormusjaotuse analüüs peaks näitama jalade perfektset seisukorda. Teiseks peaksid jalad olema perfektselt teljelised - jalalabad ei tohi olla pööratud sisse- ega väljapoole, põlveliigeste asend peaks olema perfektne jne. Kolmandaks peaksid tallalihased olema ääretult tugevaks treenitud. Neljandaks peaks vibramitega jooksmise harjutamine olema väga-väga pikaajaline ja läbimõeldud, soovitatavalt spetsialisti poolt juhendatud. Seega soovitan ma jooksmiseks nn tavainimesele ikkagi jooksutosse, kuid nende puhul tuleks ka jälgida, et varvastel oleks mõnusalt ruumi, tald oleks painduv. Enamikule inimestele ei sobi paljajalujalatsid jooksmiseks, sest on vaja tallavõlvi toestust ning põrutust pehmendavat talda. Nii nagu asfaldil joostes hakkavad jalad valutama sagedamini ning kiiremini kui muru peal joostes, sest kõvem pinnas tähendab suuremat põrutust, nii hakkavad ka vibramitega joostes jalad kergemini valutama kui jooksutossudega. Seega muru peal saab joosta pikemat maad kui asfaldil. Kui on määratud tallatoed, tuleb jooksmisel alati panna tallatoed jooksutossu sisse. Tallatugede harjutamine jooksmisel on veelgi pikemaajalisem kui kõndimisel.
8. Enne kui pole saavutatud jalgade perfektset teljelisust ja enne kui ei ole perfektseid jalanõusid ja vajadusel tallatugesid, ei soovita ma üldse joosta ega hüpata. Jooksmine ja hüppamine paneb jalgadele tavapärasest palju suurema koormuse ja jalaprobleemid süvenevad. Kõigepealt peaks jalad terveks võimlema ja leidma sobivad jalanõud (ning vajadusel tallatoed), siis alles saab hakata jooksma ja hüppama. Mõni ei tohi üldse kunagi joosta, tuleb valida teised võimalused sportimiseks.
9. Jalalabad ja varbad vajavad samamoodi trenni nagu kõhu- ja seljalihased. Tasakaaluharjutused ning spetsiaalsed harjutused aitavad!
10. Treeningus, mis ei sisalda jooksmist/hüppamist, ole paljajalu või sokkides. Seljatreeninguid andes pidin treenitavatel sageli "jõuga" spordijalanõusid jalast ära tõmbama, sest inimestel on nii sisseharjunud, et igasugust treeningut tuleb teha sporditossudes. EI! Igasugused pallimängud, jooksmine ja hüppamine vajavad spordijalanõusid. Venitus- ja seljatreeningud, jooga, pilates jms ei vaja jalanõusid. Aeroobikatunnis, mille esimene osa sisaldab liikuvat osa, võib olla vaja jalanõusid, aga mati peale pikali minnes kipuvad inimesed jalanõud jalga jätma. Võtke mati peal seistes, lamades harjutusi tehes jalanõud ära!
Facebook: Liliani trennid
https://sites.google.com/view/lilianitrennid
No comments:
Post a Comment